Conor Goold’i 2017. aastal kaitstud doktoritöö on inspireeritud etoloogia ja inimpsühholoogiaga seotud edusammudest ja püüab esitada uudseid juhiseid koerte isiksuse paremaks mõistmiseks.
Paljud meist on kogenud, et erinevate koerte käitumine samasuguses olukorras võib vägalaiades piirides erineda. Ajas ja kontekste läbivalt püsivaid individuaalse käitumise eripärasid nimetataksegi isiksuseks. Isiksust saab kirjeldada eraldi vaadeldavate isiksuseomaduste kaudu. Paneme kohe tähele, kui mõni koer on uudishimulikum kui teised või rahulikum või mänguhimulisem või hoopis kartlikum kui tema liigikaaslased. Kuid on ka muid isiksuseomadusi, mida koeraomanikud suudavad eristada.
Viimase kümne aasta jooksul on erinevate loomaliikide isiksuseuuringud hoogsalt edasi arenenud. Samas ei ole teadlastele veel selge, millised isiksusega seotud käitumiste kirjeldused on kõige asjakohasemad ning millist isiksuseomadusi need täpselt peegeldavad. Lisaks, kuna isiksus on midagi, mille üle otsustame käitumisandmete, mitte otseste vaatluste põhjal, siis sõltub meie järeldus suuresti parasjagu rakendatavast analüüsimetoodikast.
Norra ülikoolis kaitstud doktoritöö uuris kontseptuaalseid ja metodoloogilisi probleeme koera isiksuse ja isiksuseomaduste hindamisel. Töös keskenduti koera isiksuseomaduste kohta käivatest vaatlustest ning küsitlustest väljaloetavate andmete statistilisele analüüsile ja modelleerimisele saamaks andmestikust võimalikult mõttekat infot.
Doktoritöö koosneb kolmest eelretsenseeritud teadusartiklist
Esimeses käsitletakse varjupaiga koerte näitel tehtud uuringut agressiivsusest kui latentsest isiksuseomadusest. Matemaatilises statistikas nimetatakse latentseks sellist tunnust, mida ei saa otseselt vaadelda, vaid mis järeldub teiste vaadeldavate tunnuste kaudu. Agressiivsuse uurimiseks dokumenteeriti kahe aasta jooksul ühest Suurbritannia varjupaigast läbi käinud 4743 koera käitumist 11-s erinevas kontekstis. Kontekstide näiteks võib tuua käsitlemist võõraste inimeste poolt, võõraste koerte lähenemist, võõraste lähenemist kui koer sööb oma kausist jne. Selle uuringu tulemused toetavad juba varasemalt tehtud töid, kus eristati koera liigikaaslastele vs. inimesele suunatud agressiivsust. Uuringus võeti arvesse koerte vanust ja sugu ning selgus, et emased koerad käitusid kontekste läbivalt harvemini agressiivselt. Üle kuue aasta vanustel koertel esines võõraste suhtes erinev reageerimismuster, kui noorematel vanusegruppidel. Üldjuhul avaldus koerte agressiivne käitumine võõraste inimestega suheldes, kuid üle kuue aasta vanused koerad reageerisid agressiivselt pigem otsesele käsitlemisele. Kontekste läbivalt esines koertele suunatud agressiivsust vähem 4-10 kuuste koerte hulgas. Nii inimeste kui teiste koerte vastu suunatud agressiivsusega seotud käitumiste vaatlused osutusid korratavateks.
Teises artiklis esitatud uuringus modelleeriti varjupaiga koerte isiksuse plastilisust ja ennustatavust vaadeldud käitumiste alusel. Uuringus osales 3263 eelpool nimetatud varjupaiga koera ning hinnati nende käitumist võõraste inimeste juuresolekul esimese kuu vältel pärast varjupaika jõudmist. Enamiku koerte (63,5%) reaktsioonid võõrastele osutusid pigem sõbralikuks ja sotsiaalsus kasvas päevadega pärast varjupaika jõudmist. Käitumise muutus ehk plastilisus oli kõigi koerte puhul suurim kohe pärast varjupaika saabumist võrreldes hilisemate muutustega. Antud teadusartikkel esitab esimesena süstemaatiliselt modelleeritud individuaalseid erinevusi varjupaiga koerte käitumise muutustes läbi aja. Varasemalt on pigem näidatud isenditevahelisi erinevusi. Varjupaiga koertel läbi viiduduuringud on mõnel juhul raporteerinud stressiga seotud käitumiste paranemist ajas, teised aga on näidanud tõenäosust, et varjupaigas võivad probleemsed käitumised aja jooksul võimeneda, näiteks agressiivsus võõraste inimeste suhtes.
Kolmas artikkel käsitles politseiteenistuses kasutatavate spetsiifilise lõhnaeristuse- ja patrullkoerte käitumuslikke fenotüüpe. Asjakohane info teenistuskoerte puhul soovitud ja mittesoovitud käitumuslike ja motivatsiooni tüüpe kirjeldavate tunnuste esinemisest aitaks kaasa näiteks konkreetse tööülesande jaoks sobivate koerte valikul. Samuti sooviti testida, millised koerte isiksuse aspektid seostuvad sooritusvõimega teenistuses. 117 politseikoerajuhti üle kogu Norra täitis online küsimustiku 171 koera kohta. Doktoritöö autor kasutas politseikoerte küsitlusandmete töötlemiseks uudset võrgustiku analüüsi, mis võimaldab käitumuslikke tunnuseid seostada nii omavahel kui ka näiteks põhjuslike asjaoludega. Inimpsühholoogias on võrgustiku analüüsi lähenemist juba edukalt rakendatud, sest see võimaldab hallata ajalisi muutuseid ja andmestike eri tasemeid. Uuriti ka koerte käitumise kirjeldusi, mida võiks sama isiksuseomaduse alla koondada. Näiteks agressiivsusega seotud kirjeldused kaasasid iseloomustavaid väiteid nagu „agressiivne koerte suhtes“, „tugev kalduvus võõraste lähenedes uriseda“ ja „agressiivne toidu kaitsmine“. Sotsiaalsuse ja treenitavusega seotud omadused olid näiteks „kiindumine omanikku“, „ soov meeldida“, „juurdetuleku kiirus“, „vabatahtlikult mänguasja loovutamine“. Patrullkoerad ja lõhnaeristuse koerad erinesid kesksete kirjeldavate omaduste poolest. Näiteks uudishimulikkus, aktiivsus, osavus libedal pinnasel kõndimisel oli kesksed patrullkoeri kirjeldavas võrgustikus. Lõhnaeristuskoerte kirjeldusvõrgustikus olid kesksed pigem ülesandespetsiifilised kirjeldused nagu näiteks „keskendumine otsinguülesannetes“ ja „allaandmine rasketel otsingutel“.
Enamik koerte isiksuseomaduste uuringuid on siiani tegelenud võimalike isiksusetunnuste mõõtmisega erinevates kontekstides ning isenditevaheliste võrdlustega. Siiski oleks vaja seda tööd uuele tasandile viia ja leida võimalusi, kuidas isiksuseomaduste mõõtmisandmeid teaduslike hüpoteeside testimisel kasutada. Antud doktoritöö panustas just isiksuseomaduste andmeanalüüsi uuenduslikkusesse – töötati läbi esinduslik andmehulk, identifitseeriti siiani kasutatud analüüsimetoodikate kitsaskohti ja rakendati politseikoerte kohta täidetud küsimustikest saadud andmetele uudset võrgustikuanalüüsi. Käesolevas lühikokkuvõttes on ära toodud vaid väike valik tulemustest.
Teksti autor: Lea Tummeleht, OÜ Briskmind koeratreener
Allikas: PhD. Conor Goold (Norwegian University of Life Sciences). Assessing personality traits in dogs: conceptual and methodological issues (2017). Retrieved from: https://brage.bibsys.no/xmlui/handle/11250/2498948
