Kuigi peamiselt räägitakse just koerte agressiivsusest inimese suunas, siis tegelikult puutuvad sellega sageli kokku ka kassiomanikud. Erinevatest uuringutest on selgunud, et sageli loobutakse kassidest just käitumishäirete tõttu, mis ilmnevad üks kuni kaks aastat pärast kassi võtmist. Kassiomaniikud ei oska sageli agressiivse kassiga käituda, kuid tegelikult on kasside vägivaldset käitumist võimalik ära hoida. Järgnevas artiklis on välja toodud erinevad agressiooni põhjused ja võimalikud lahendused.
Kasside agressioon jaotatakse mitmesse kategooriasse:
- Mänguline agressioon
- Kaitsev agressioon
- Ümbersuunatud agressioon
- Territoriaalne agressioon
Agressioon mängimise ajal
Kõige tavalisem kasside vägivaldne käitumine on mänguline agressioon. Selline käitumine ilmneb tavaliselt omaniku tegevuste tulemusena. Uuringud näitavad, et sageli kassiomanikud kasutavad oma kätt või jalga kassiga mängides. „Kassipoeg armastab seda, sest see on nagu teise kassipojaga mängimine,” ütles Cats Internationali president Betsy Lipscomb. „Kõik on õnnelikud seni, kuni kassipoeg hakkab kasvama ja tema mänguline käitumine hakkab omanikule valu tekitama. Siis mõeldakse, et kass on agressiivseks muutunud.“
Selleks, et takistada kassi hammustamast ja kriimustamast, soovitavad loomade käitumiseksperdid omanikel lõpetada käte ja jalgade kasutamine mänguasjadena. Selle asemel peaksid omanikud kasutama mängutegevuste ajal mänguasju: pehmeid, mida saab visata ning selliseid, mille puhul jääb mängija ja kassi vahele piisav ruum. Kassidele meeldib eriti kalaõnge meenutavad mänguasjad, mille puhul on pulga otsa kinnitatud nöör ja mänguasi (näiteks suletutt).
Mängulist agressiivsust võib vähendada ka teine loom, kellega kass saab koos mängida. Näiteks ühe pesakonna kassipojad mängivad suureks kasvades omavahel ning sellega nad õpivad ründamise intensiivsust – tekib tunnetus, et teisega mängides ei oleks rünnakud liialt jõulised ja agressiivsed. Kassidel on kalduvus aktiivne olles muutuda liiga intensiivseks. Sellistel puhkudel on omaniku poolt oluline välja selgitada oma kassi taluvuspiir ning jälgida, et ta ei muutuks tähelepanu tõttu agressiivseks. Kui kass on muutumas liiga vägivaldseks, tuleks teha mängimises paus ning lasta kassil omaette toimetada kuni ta muutub taas rahulikuks. Tegelikku ja mängivat agressiooni saab hästi eristada kuulates hääli. „Kass, kes mängib agressiivselt, ei tee üldiselt mingit häält. Tõeliselt vaenulik kass aga susiseb või isegi lõriseb“, ütles pr. Lipscomb.
Teist tüüpi agressioonid
Üldiselt ei pea kasside puhul agressiivse reaktsiooni tekkimiseks toimuma traumeerivaid sündmusi. Näiteks kui kass tunneb ebameeldivat ja tundmatut lõhna, võib see tekitada kaitsva agressiooni. Selline lõhn võib olla veterinaarkliiniku lõhn, mis tekitab kassis negatiivseid seoseid. Ümbersuunatud agressioon aga esineb siis, kui kassi häirib mõni objekt, sündmus või teine loom. Näiteks võib kass aknast välja vaadates märgata teist kassi ning käituda tema suunas või hoopis omanikuga agressiivselt. Sellises olukorras on mõistlik eemaldada see objekt kassi vaateväljast (näiteks sulgeda kardinad).
Käitumisekspertide sõnul ei tohiks mitte kunagi kassi agressiooni katkestamiseks lüüa. Kass ei mõista sellist käitumist ning võib seetõttu veelgi kaitsvamaks ja agressiivsemaks muutuad. Kui kass kriimustab või hammustab ootamatult ning omanik ei ole varasemalt sellist käitumist tähele pannud, on soovituslik pöörduda hoopis loomakliinikusse. Kass võib agressiivselt käituda ka valu või vigastuse tõttu.
Teksti autor: Katrina Malberg, Euroopa nüüdiskeeled ja kultuur, BA, Tallinna Ülikool
Allikas: Vogel, T., Writer, S. Canada’s Pet Information Centre for Dogs, Cats, and Humans. Retrieved from: www.pets.ca/cats/articles/aggressive-cats
