Kohalikud omavalitsused on tihtipeale hädas hulkuvate kassidega ja nendega seotud kaebustega. Hulkuvate kasside populatsiooni kontrollimisel võib nende püüdmisest ja hukkamisest tõhusam olla püüa-steriliseeri-vabasta lähenemine. Tõhusa tegutsemisviisi valikul on tähtis uurida, millist toimimisviisi eelistaks kohalik kogukond.
Austraalias Brisbane’i elanike seas läbi viidud uuring näitas, et inimesed eelistavad, et omavalitsus kasside hukkamise asemel nende sigimisvõimet piiraks ja nad seejärel päritolupaika tagasi laseks. Hukkamist eelistavate inimeste ümberveenmisel on kasu püüa-steriliseeri-vabasta programmide praktiliste eeliste esiletoomisest.
Hukkamine vs püüa-steriliseeri-vabasta (TNR) meetod
Paljud Austraalia omavalitsused on hädas omanikuta kassidega seotud kaebustega. Arvatakse, et Austraalia linnades on 60-100 hulkuvat kassi 1000 elaniku kohta. Hulkuvate kasside arvu võimaldavad kontrolli all hoida kas nende hukkamine (nagu Brisbane’s) või taastootmise vähendamine. Suur osa kinni püütud kassidest Austraalias hukatakse. Et hukkamine oleks meetodina tõhus, peab hukkama nii suurel hulgal kasse, et see käib omavalitsustele üle jõu, ei ole kogukonnale vastuvõetav ja tekitab hukkajatele vaimse tervise probleeme.
Hukkamisele on alternatiiviks nö püüa-steriliseeri-vabasta (trap, neuter, release – TNR) lähenemine. TNR on humaansem ja tõhusam vahend. Võrreldes hukkamisega väheneb TNR-i rakendamisel haiguste levik steriliseeritud kassidel, kuna omavahelisi konflikte on vähem. Samuti on vähem kassipoegi, kes kannaks edasi sooleparasiite või toksoplasmoosi.
Austraalia teadlased uurisid 305 Brisbane’i inimese linnakassidega seotud kogemusi ja uskumusi ning seda, mis tingib hulkuvatesse kassidesse negatiivse suhtumise. Lisaks uuriti, millist hulkuvate linnakassidega tegelemise viisi inimesed eelistaks ja millised faktorid milliste eelistustega seostuvad. Soov oli leida neid takistusi, millega peaks tegelema, kui on plaan saada avalikuse toetust TNR lahendustele.
Uuringu tulemused
70% vastanutest olid naised, 27% mehed. 76% vastanutest oli lemmikloom, seejuures suuremal osal kass (56%). Uuringu tulemusel leiti, et 68% vastanutest eelistas TNR meetodit letaalsetele meetoditele, 24% senise hukkamispraktika jätkamist ja 4% eelistaks jätta kassid puutumatult sinna, kus nad on. TNR meetodi rakendamise kogemuse selgitamise järel valis juba 78% TNR meetodi, 18% senise praktika jätkamise ja 3% eelistas jätkuvalt kassid rahule jätta.
Selgus, et kassiomanikud olid mittekassiomanikest ja naised meestest 3 korda altimad valima mitteletaalseid lahendusi. Vanuse tõustes tõusis letaalsete variantide eelistamine. Ilmnes, et need, kes uskusid, et kassid levitavad inimestele haigusi, kaldusid eelistama letaalseid lahendusi.
Avalikkuse muret haiguste levitamise pärast on tavapäraselt peetud TNR-i programmidele vastasseisu oluliseks osaks, seejuures muretsetakse just mõningate haiguste pärast nagu nt toksoplasmoos ja ka marutaud. Tegelikult on haiguse kandumise risk hulkuvalt kassilt inimesele väike, kuna puudub vahetu kontakt. TNR programmide rakendamisel on toksoplasmoosi risk väheneb, sest kasside keskmine vanus populatsioonis on kõrgem ja vanemad kassid on haigusele varasema eksponeerituse tõttu immuunsed. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine tegelikust nakkusohust aitab kindlasti parandada kujutlust hulkuvatest kassidest ja tõstab toetust TNR programmidele.
Suurem osa vastanutest arvas, et hulkuva kassi elu on vilets ja sestap on humaansem kasside tavapärasesse keskkonda jätmise asemel nad kinni püüda ja hukata. Tegelikkuses ei ole TNR programmidega ohjatud kassikolooniates rohkem terviseprobleeme, kui kodustel lemmikutel. Arvatakse, et sellised väärarusaamad hulkuvate kasside heaolu kohta muudavad inimeste suhtumist TNR programmidesse vähem soosivaks ja kogukonna toetuse saamiseks peab tegelema selliste eksiarvamuste kummutamisega.
Enamik vastanutest toetas TNR programmide rakendamist, samas oli ka väiksem, kuid selge osa hukkamise toetajaid. Letaalseid lahendusi pooldasid enam meessoost ja vanemaealised, kel polnud kassi. Selle inimgrupi veenmiseks oleks kasu TNR praktilistele eelistele rõhumisest. Nendeks on väiksem rakendamiskulu, hulkuvate kasside ja nendega seotud kaebuste vähenemine ning nakkushaiguste riski langus pärast TNR rakendamist.
Teksti autor: Indrek-Ivar Määrits, Sotsiaaltöö, MA, TLÜ Ühiskonnateaduste instituut.
Allikas: Rand, J., Fisher, G., Lamb, K., Hayward, A. (2019) Public Opinions on Strategies for Managing Stray Cats and Predictors of Opposition to Trap-Neuter and Return in Brisbane, Australia. Frontiers in Vetenary Science. 5:290. Retrieved from: www.frontiersin.org/articles/10.3389/fvets.2018.00290/full
