Professionaalsete koeratreenerite ülesanne on juhendada koeraomanikke, kuidas õpetada koeri viisil, mis soodustaksid omaniku ja koera vahelisi suhteid. Peamine eesmärk on treenitud ja kuulekas koer. Treenerid peaksid sealjuures järgima, et õpetus oleks positiivne ning meeldiv – seda nii koerale kui tema omanikule.
Kahjuks lähtuvad nii mõnedki koeratreenerid meetoditest, mis viivad koera väärkohtlemiseni. Paljudel juhtudel lähevad koeraomanikud treeneri juhistega kaasa, vaatamata sellele, et nende ettekujutus koera treenimisest oli algselt teistsugune. Antud artikkel vaatlebki põhjuseid, miks inimesed kasutavad jõulist koolitust, mis seda soodustab ja millega seda põhjendatakse.
Destruktiivne kuulekus ehk pime kuuletumine
Taoline situatsioon kujutab endast olukorda, kus koeraomanik allub treeneri soovidele ja nõudmistele vaatamata sellele, et see võib kahjustada tema suhteid koeraga või isegi koera ennast. Reeglina omab treener koeraomaniku suhtes autoriteeti, mis võib põhineda tema positsioonil, suurematel teadmistel ning suuremal kogemusel. Vastutus tagajärgede eest langeb koeraomaniku meelest eelpool mainitud põhjuste tõttu juhendajale.
Sotsiaalne domineerimine ehk karja teooria
Paljud koeratreenerid julgustavad koeraomanikke võtma enda kanda nö karjajuhi rolli ehk domineerimist koera üle. Inimestega tehtud eksperimendid on tõestanud, et kui kellelegi anda suur voli teise indiviidi üle, siis on neil kalduvus
hakata omandatud võimu kuritarvitama. Sama võib täheldada ka koera treenimisel. Inimesed kasutavad domineerimise teooriat, et õigustada vägivalda koerte üle. Taoline suhtumine on kaasa toonud palju kahjustatud psüühikaga koeri, halvimatel juhtudel isegi koera surma.
Inimeste kognitiivsed protsessid, mis soodustavad jõulist koolitust
Põhjused mis võivad viia vägivalla kasutamiseni, muuhulgas ka koeratreeningus, on inimeste omadus dehumaniseerida teisi, kes ei kuulu nendega samasse gruppi või neid deindividualiseerida. Seda viisil nagu näiteks rühma väljanägemise muutmine, riietades nad ühetaoliselt (nt vangla riietus). Taoline liigitamine toob kaasa vähema
kognitiivse tolerantsi indiviidide suhtes. Kuigi koerad ei ole inimesed, siis saab väita, et nende puhul toimivad sarnased mehhanismid. Liigitades koera kui loom ja lähtudes, et inimene ei ole loom, saab antud situatsioonis „dehumaniseerida“ koera, mis omakorda soodustab jõuliste koolitusvõtete kasutamist treenitava peal.
Soodustavad tegurid
Minimeerimine ja ignoreerimine on tegurid, mis soodustavad väärkohtlemist treeningutel. Minimeerimise all võib vaadelda väljendite kasutamist, mis ei vasta täpselt tegevuse või treeningvahendi olemusele. Näiteks valu tekitamine on mõjutamine või stimulatsioon (näiteks elektrišoki ehk e-krae kasutamine). Ignoreerimine on taktika, mis võimaldab mitte tähele panna märke, mis ei toeta soovitud tulemust.
Vältimaks koerte väärkohtlemist, tuleb koeraomanikel enne treeningule asumist endale selgeks teha, et omanik on vastutav koera heaolu eest. Treeningprotsess saab olla ka selline, kus võitjad on mõlemad osapooled. Omanik ei peaks kaasa minema soovitustega kasutada treeningviisi, mis võib osutuda koera väärkohtlemiseks. Koeraomanik peaks jälgima protsessi ja vajadusel tegema muudatusi kas siis harjutuse või kogu treeningtsükli osas. Ja nagu ka teistes eluvaldkondades on võtmesõnaks enda harimine.
Teksti autor: Martti Grüner
Allikas: Steinker, A. (2007). Social–Psychological Dynamics in Dog Training: The Power of Authority
and Social Role Designation and its Possible Effects on Dog Training. Retrieved from: www.associationofanimalbehaviorprofessionals.com/vol1no1steinker.pdf
