Antud töös analüüsiti Eesti kohtulahendeid aastatel 2013-2018. Valikusse jäi 16 koerte
ja 5 kasside väärkohtlemise või tapmisega seotud kohtulahendit. Antud juhtumid olid
kohtutes üle Eesti.
Töö eesmärgiks oli võrrelda sarnaseid juhtumeid ning võrrelda tehtud kohtuotsuseid. Antud
tegevus annaks ülevaate, kas Eesti seadusandluses on olemas ühtne praktika ning kas
sarnastes juhtumites tehakse sarnaseid otsuseid või mitte.
Kohtuotsuste analüüsist tuli välja, et kõige enam tugines kohus karistusseadustiku
paragrahvile 264 lõike 1 punktile 3, mis sätestab looma kohtlemise julmal viisil. Karistatakse
rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Rahalist karistust rakendati 21-st
kohtuotsusest vaid kahel korral. Ühel juhul oli summaks 200 eurot ning teisel juhul oli
rahatrahviks 10 trahviühikut ehk 40 eurot.
Enamus juhtudel ei pööratud kohtuotsust täitmisele, kui isik ei pane otsuses välja toodud aja
jooksul toime uut rikkumist. Reaalset vanglakaristust ühelgi juhul ei rakendatud. Ühel juhul
lõpetati menetlus ka avaliku huvi puudumise tõttu vaatamata sellele, et isik tulistas temale
kuuluvat koera jahipüssist, mille tulemusena koer suri.
Loomakaitseseaduse paragrahv 4 lõike 1 alusel on looma suhtes lubamatu tegu looma
hukkumist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu. 14
juhul pandi toime looma tapmine, 7 korral tekitati loomale eluohtlikke vigastusi. Seega oli
tegemist looma suhtes lubamatu teo toimepanemisega.
Antud töö kohtuotsustest tuleneb, et looma julmal viisil kohtlemine ei ole Eestis karmilt
karistatav.
Analüüs valmis Tallinna Ülikooli interdistsiplinaarse tudengiprojekti KoeraELU II raames.
Loomade väärkohtlemisega seotud kohtulahendid Eestis 2013-2018
Teksti autor: Anneliis Nurk, Õigusteadus, MA, Tallinna Ülikool
